Milline kihtplastik valida? 4–32 mm praktiline juhend

Milline kihtplastik valida? 4–32 mm praktiline juhend

Kas plaanid kasvuhoonet, terrassikatust, varjualust või talveaeda? Millise paksusega polükarbonaat valida ja mille järgi otsustada? 

Kihtplastiku valimine tundub esialgu lihtne. Vaatad paksust – 4, 6, 8, 10, 16, 25 või 32 mm – ja valid sobiva. 

Tegelikult ei ole „mida paksem, seda parem“ päris õige lähenemine. 

Sobiv kihtplastik sõltub sellest, mida sa ehitad, kui suurt koormust konstruktsioon peab kandma, kui suur on sarikate vahe
ning kas sinu jaoks on olulisem valguse läbilaskvus, tugevus või soojapidavus. 

Selles juhendis vaatame läbi erinevad paksused ja anname praktilise lähtekoha, mille järgi oma projektile sobiv materjal välja valida. 

Milline kihtplastiku paksus valida?

Kui vajad kiiret lähtekohta, vaata esmalt, mida ehitad ja millist omadust materjalilt vajad.
Seejärel kontrolli kindlasti karkassi sammu, sarikate pikkust ja konstruktsiooni koormust.

Mida ehitad?Mõistlik lähtekohtMida veel arvestada?
Kasvuhoone seinad4–6 mm4 mm sobib kergemale konstruktsioonile, 6 mm tugevamale või suurema tugede vahega lahendusele
Kasvuhoone katus8 mmKatuse puhul on oluline piisav toestus ja lumekoormuse arvestamine
Kergem valguskate6–8 mmSobib väiksemale ja hästi toestatud konstruktsioonile
Terrass või varikatus10–16 mm10 mm võib olla hea lähtekoht väiksema/keskmise katuse puhul, 16 mm tasub kaaluda suurema pinna või parema soojapidavuse korral
Suurem või pikemate sarikavahedega varikatus16 mmPaksust ei määra ainult pindala, oluline on karkassi samm ja koormus
Ruum, kus on oluline soojapidavus16–32 mmMida paksem ja keerukama struktuuriga plaat, seda parem on üldjuhul soojapidavus
Talveaed25 mm või paksemVajalik on vaadata kogu konstruktsiooni soojapidavust, mitte ainult plaadi paksust

💡Oluline: need ei ole universaalsed reeglid. Eriti katuse puhul tuleb paksus valida koos konstruktsiooni, sarikate sammu ja koormusega.
Näiteks võib 8 mm plaat sobida ühele katusele hästi, teise konstruktsiooni puhul aga vajada tihedamat toestust.

Miks ei ole paksem alati parem?

Kihtplastiku paksus mõjutab korraga mitut asja. 

Õhem plaat on kergem, laseb hästi valgust läbi ja võib olla täiesti piisav kergema konstruktsiooni puhul. Samas vajab see üldjuhul tihedamat toestust. 

Paksem plaat on jäigem ning selle soojapidavus on üldjuhul parem. See võib võimaldada kasutada suuremat tugede vahet, kuid plaat ise on raskem ja kallim. 

Seega tasub mõelda hoopis nii: 

Millist omadust minu ehitusprojekt tegelikult vajab? 

Kui ehitad suvist kasvuhoonet, ei ole mõtet maksta 32 mm plaadi eest ainult sellepärast, et see on paksem. 

Kui ehitad ruumi, mida soovid kasutada ka jahedamal ajal, muutub soojapidavus palju olulisemaks.

4 mm kihtplastik – kergete konstruktsioonide jaoks

4 mm kihtplastik sobib hästi olukordadesse, kus ei ole vaja väga suurt jäikust või soojapidavust. 

Näiteks: 

  • kasvuhoone seinad; 
  • väiksemad valgusavad; 
  • kergemad konstruktsioonid; 
  • projektid, kus tugede samm on piisavalt tihe. 

Kasvuhoone puhul on 4 mm üheks eeliseks hea valguse läbilaskvus. Samas tuleb juba konstruktsiooni kavandamisel arvestada,
et õhem plaat vajab üldjuhul tihedamat toestust. 

Floydi e-poes on saadaval 4 mm kirgas kihtplastik erinevates mõõtudes.

💡Isetegija nipp: ära osta 4 mm plaati enne, kui tead, kui suur on tugede vahe. Plaadi paksus ja karkassi samm tuleb planeerida koos. 

Vaata 4 mm kihtplastikuid

6 mm kihtplastik - hea vaheaste

6 mm on praktiline valik siis, kui 4 mm tundub sinu konstruktsiooni jaoks liiga õhuke, kuid 8 mm ei ole vajalik. 

Seda võib kaaluda näiteks: 

  • kasvuhoone seintele; 
  • tugevamale kasvuhoone konstruktsioonile; 
  • kergematele valguskatetele; 
  • väiksematele varikatustele. 

Floydi valikus on 6 mm kihtplastikut nii kirka kui ka pronksina. 

💡Kui valid 6 mm plaadi, arvesta juba karkassi planeerimisel ka karkassi sammuga.
Õhem plaat vajab üldjuhul tihedamat toestust kui paksem plaat, eriti suurema koormuse korral.

Vaata 6 mm kihtplastikuid

8 mm kihtplastik - kasvuhoone katusele hea lähtekoht

Kui ehitad kasvuhoonet, on 8 mm kihtplastik üks praktilisi variante katusele. 

Miks mitte lihtsalt 4 mm? 

Katuse puhul peab arvestama suurema koormusega kui vertikaalsel seinal ning õhema plaadi puhul tuleb toestus teha üldjuhul tihedam. 

Tootja soovitustes on välja toodud: 

  • kasvuhoone katus – 8 mm; 
  • kasvuhoone seinad – 4 või 6 mm, sõltuvalt karkassi sammust. 

See on hea lähtekoht, kuid mitte universaalne reegel iga kasvuhoone puhul. 

Floydi e-poes on 8 mm kirgas kihtplastik olemas erinevates mõõtudes.  

Küsi endalt enne ostu: 

Kui suur on minu kasvuhoone karkassi samm? 

Kui sa sellele küsimusele veel vastust ei tea, ei ole plaadi ostmisega mõtet kiirustada.

Vaata 8 mm kihtplastikuid

10 mm kihtplastik - terrassile ja varikatusele

10 mm kihtplastik sobib hästi väiksema ja keskmise suurusega terrassi- või varikatuse katuseks, kui konstruktsioon on korralikult toestatud.

Seda võib kaaluda näiteks:

  • umbes 10–20 m² suuruse terrassikatuse või varikatuse puhul;
  • autovarjualusele;
  • suuremale valguskatusele, kus 6–8 mm plaat jääb liiga õhukeseks;
  • juhul, kui soovid head tasakaalu tugevuse, valguse läbilaskvuse ja hinna vahel.

Floydi valikus on 10 mm kihtplastikut nii kirkana kui pronksina.

💡Isetegija nipp: ära vali 10 mm plaati ainult katuse pindala järgi.
Sama suurusega katus võib vajada erineva paksusega plaati sõltuvalt karkassi sammust, sarikate pikkusest, katuse kaldest ja koormusest.

Vaata 10 mm kihtplastikuid

16 mm kihtplastik - suuremale katusele või parema soojapidavuse jaoks

16 mm kihtplastik muutub põhjendatuks siis, kui tegemist on suurema katusepinnaga, pikemate sarikavahedega
või kui soovid lisaks tugevusele ka paremat soojapidavust.

Seda võib kaaluda näiteks:

  • umbes 20–30 m² või suurema terrassi või varikatuse puhul;
  • suurema autovarjualuse või muu avara katuse puhul;
  • juhul, kui konstruktsioonis on pikemad sarikate vahed;
  • ruumi puhul, mida soovid kasutada ka jahedamal ajal;
  • kui parem soojapidavus on oluline.

Floydi valikus on 16 mm kihtplastikut kirkana ja pronksina ning erineva sisemise struktuuriga variante, näiteks 3R ja 5X.

💡Hea teada: suurem katusepind ei tähenda automaatselt, et vajad 16 mm plaati. Kui konstruktsioon on väga tihedalt toestatud,
võib ka õhem plaat olla sobiv. Vastupidi väiksem, kuid pikkade sarikavahedega katus võib vajada tugevamat lahendust.

💡Isetegija nipp: enne 16 mm plaadi tellimist pane paika karkassi samm ja kontrolli konkreetse plaadi koormusandmeid.
Nii saad vältida olukorda, kus valid paksema plaadi, kuid ehitad karkassi ikkagi vale sammuga.

Vaata 16 mm kihtplastikuid

Miks on struktuur oluline?

16 mm 3R ja 5X ei ole lihtsalt kaks erineva nimega sama plaati. 

Kihtplastiku sisemine struktuur mõjutab muu hulgas plaadi: 

  • jäikust; 
  • kaalu; 
  • soojapidavust; 
  • valguse hajumist. 

Seetõttu tasub 16 mm ja paksemate plaatide puhul vaadata konkreetse toote tehnilisi näitajaid, mitte ainult millimeetrite arvu. 

25 ja 32 mm - kui soojapidavus on tähtis

Floyd pakub projektimüügi kaudu ka 25 ja 32 mm kihtplastikut. Kõik need variandid ei pruugi olla samal ajal e-poes nähtavad,
mistõttu tasub konkreetse paksuse, värvi või mõõdu puhul saata päring. info@floyd.ee

Neid paksusi tasub vaadata siis, kui ehitad näiteks: 

  • talveaeda; 
  • paremini soojust hoidvat suletud terrassi; 
  • valgusküllast aia- või tööruumi; 
  • muud konstruktsiooni, kus soojuskadu on oluline. 

Tootja soovitustes on talveaia puhul välja toodud 25 mm kirgas materjal, kuid konkreetne lahendus sõltub kogu hoone konstruktsioonist. 

💡Oluline fakt: paksem plaat ei muuda kehva konstruktsiooni automaatselt energiatõhusaks.
Ka kõige parem kihtplastik ei asenda korralikult lahendatud seinu, liitekohti ja konstruktsiooni.

Planeeri karkassi samm enne kihtplastiku valimist

Üks levinumaid vigu on valida kihtplastik enne, kui karkass on läbi mõeldud. Tegelikult tuleks need kaks omavahel kokku sobitada.

Karkassi samm ehk sarikate või teiste tugede vahekaugus mõjutab seda, kui paksu kihtplastikut vajad.
Õhem plaat vajab üldjuhul tihedamat karkassi sammu kui paksem plaat.

Hea järjekord on:

  1. pane paika konstruktsiooni mõõdud;
  2. planeeri karkassi samm;
  3. arvesta piirkonna ja konstruktsiooni koormustega;
  4. vali nende põhjal sobiv kihtplastiku paksus.

Tootja andmetes on näiteks 1,5 kN/m² koormuse korral toodud järgmised näited sarikate sammule: 

Plaat 

Sarikate samm 1050 mm laiuse puhul 

4 mm 

300 mm 

6 mm 

500 mm 

8 mm 

700 mm 

10 mm 

800 mm 

16 mm 

2000 mm 

Need on konkreetse koormuse korral toodud näited, mitte universaalsed sarikate vahed.
Tegelik konstruktsioon tuleb valida vastavalt ehitise koormustele, geomeetriale, tugedele ja kasutatava plaadi tehnilistele andmetele. 

See on väga oluline erinevus. 

16 mm plaat ei tähenda automaatselt, et võid teha sarikad kahe meetri vahedega. 

Kui suurt kihtplastiku plaati sul vaja on?

Siin võib materjalikulu üllatada. 

Floydi projektimüügis on plaatide põhiformaadiks 2100 × 6000 mm ning plaati saab lõigata vastavalt vajadusele.
Tellimisel tuleb aga pikkus arvestada täismeetrites. (Floyd.ee) 

Näiteks kui vajad 2700 mm pikkust detaili, tuleb arvestada 3000 mm plaadipikkusega. 

Seetõttu tasub enne tellimist teha lihtne lõikeplaan. 

Märgi sinna: 

  • iga vajaliku plaadi mõõt; 
  • paigaldussuund; 
  • ühenduskohad; 
  • tugede asukohad; 
  • võimalikud ülejäägid. 

💡Hea isetegija nipp  Ära arvuta ainult: „Mul on vaja 18 m².“ 

Arvuta: „Millistest standardmõõdus plaatidest saan vajalikud detailid kõige väiksema jäägiga?“ 

See võib muuta vajamineva materjali kogust päris palju. 

Ära unusta profiile ja kinnitusvahendeid

Vastupidava ja korrektse tulemuse jaoks vajad lisaks kihtplastplaadile ka sobivaid profiile, otsateipe ja kinnitusvahendeid.
Need aitavad plaadid korralikult ühendada, servad sulgeda ja materjali konstruktsiooni külge kinnitada.

Kihtplastiku ostmisel tasub seetõttu läbi mõelda kogu lahendus, mitte ainult plaadi mõõt ja paksus.

Sõltuvalt konstruktsioonist võivad vajalikud olla:

  • H-profiilid plaatide ühendamiseks;
  • U-profiilid plaadi servade viimistlemiseks;
  • otsateibid plaatide otste kaitsmiseks;
  • tihendiga kinnitusvahendid plaadi kinnitamiseks;
  • muud profiilid ja tarvikud vastavalt konstruktsioonile.

Floydi valikus on erineva paksusega kihtplastiku jaoks sobivad profiilid ja paigaldustarvikud.

💡Isetegija nipp: arvuta profiilide ja muude tarvikute vajadus juba enne plaatide tellimist.
Nii saad kogu materjali korraga planeerida ja väldid olukorda, kus plaadid on olemas, aga paigaldamiseks vajalik detail puudu.

Profiilid, teibid ja kruvid leiad siit

Mis värvi kihtplastik valida?

Floyd.ee valikus on kirgas ja pronks kihtplastik. Projektimüügiga saame pakkuda ka valget kihtplastikut.
Kõik paksuse, mõõdu ja värvi kombinatsioonid ei pruugi alati e-poes kohe saadaval olla, kui vajad kindlat varianti, tasub küsida pakkumist.

Kirgas kihtplastik laseb läbi palju loomulikku valgust ja sobib hästi siis, kui soovid, et katuse või seina alla jääv ruum oleks võimalikult valgusküllane.

Sobib näiteks:

  • kasvuhoonele;
  • valgusküllasele varikatusele;
  • talveaiale.

Pronks annab valgusele soojema ja pehmema ilme ning vähendab läbipaistvust võrreldes kirka plaadiga.
See võib olla hea valik terrassile või varikatusele, kus soovid rohkem varju ja rahulikumat valguskeskkonda.

Sobib näiteks:

  • terrassikatusele;
  • varikatusele;
  • autovarjualusele.

Valge kihtplastik hajutab valgust ja sobib siis, kui soovid vähem läbipaistvat ning ühtlasemalt valgustatud pinda.

💡Isetegija nipp: mõtle värvi valides sellele, kui palju valgust soovid katuse või seina alt läbi lasta.
Sama paksusega kirgas ja pronks plaat võivad muuta ruumi kasutuskogemust päris palju.

Milline kihtplastik valida eri projektidele?

Kui oled jõudnud siiani, peaks pilt juba üsna selge olema. Siin on kõige praktilisem viis valikut kitsendada:

„Teen kasvuhoonet.“

Kasvuhoone seintele sobib lähtekohaks 4–6 mm ja katusele 8 mm kihtplastik.
Õhema plaadi puhul planeeri karkassi samm tihedamaks ning arvesta katuse puhul ka lume- ja muu koormusega.

„Katan terrassi või teen varikatust.“

Alusta 10–16 mm variantide võrdlemisest. Väiksema ja hästi toestatud katuse puhul võib 10 mm olla täiesti piisav.
16 mm tasub kaaluda suurema katuse, pikemate sarikavahede või parema soojapidavuse vajaduse korral.

„Teen autovarjualust.“

Ka siin on mõistlik vaadata esmalt 10–16 mm kihtplastikut.
Lõplik paksus sõltub eelkõige katuse mõõtudest, karkassi sammust ja koormusest.

„Ehitan talveaeda või ruumi, mida tahan kasutada ka jahedamal ajal.“

Vaata 25 mm ja paksemaid lahendusi ning võrdle eelkõige plaatide soojapidavust ehk U-arvu.
Oluline on arvestada ka kogu ülejäänud konstruktsiooni soojapidavusega.

„Ma ei oska paksust valida.“

Alusta sellest, et pane paika ehitise kasutus, konstruktsiooni mõõdud ja karkassi samm.
Seejärel võrdle nendele tingimustele sobivaid plaate ja tootja tehnilisi andmeid.

Kui e-poes ei ole parasjagu vajalikku paksust või mõõtu nähtaval, vaata ka floyd.ee projektimüügi võimalusi või küsi konkreetse toote saadavust.

Enne kihtplastiku tellimist kontrolli need 7 asja üle:

Need on väikesed asjad, mis võivad hiljem kõige rohkem aega ja raha säästa.

☐ Olen läbi mõelnud, mida ehitan ja kuidas seda kasutama hakkan.
☐ Olen paika pannud karkassi sammu.
☐ Olen arvestanud katuse koormusega.
☐ Olen valinud konstruktsioonile sobiva plaadi paksuse ja struktuuri.
☐ Olen otsustanud, kas soovin kirgast, pronksi või valget kihtplastikut.
☐ Olen arvestanud H- ja U-profiilide, otsateibi ning kinnitusvahenditega.
☐ Olen teinud plaatide lõikeplaani, et vältida asjatuid jääke.

Hea materjalivalik algab tegelikult enne e-poe ostukorvi jõudmist – kõigepealt planeeri konstruktsioon, seejärel vali sellele sobiv plaat.

KKK – korduma kippuvad küsimused kihtplastiku valimise kohta

Mis paksusega kihtplastik sobib kasvuhoonele?

Floyd.ee valikus on kasvuhoone jaoks 4, 6 ja 8 mm kihtplastikut.
Tootja soovituse järgi sobib kasvuhoone seintele 4 või 6 mm ja katusele 8 mm.

Kas 4 mm kihtplastik sobib kasvuhoone katusele?

Tootja soovituses on kasvuhoone katusele toodud 8 mm kihtplastik. 4 mm on toodud soovitusena kasvuhoone seintele.

Kas 8 mm kihtplastik sobib terrassikatuseks?

8 mm kihtplastiku kasutus sõltub konkreetsest konstruktsioonist ja koormusest. Floyd.ee valikus on
terrasside ja varikatuste jaoks ka 10 ja 16 mm kihtplastikud, mida saab võrrelda vastavalt kavandatud konstruktsioonile.

Millise paksusega kihtplastik sobib varikatusele?

Floyd.ee valikus on varikatuste jaoks 10 ja 16 mm kihtplastikud. Lõplik valik tuleb teha vastavalt konstruktsiooni mõõtudele,
karkassi sammule ja koormusele ning konkreetse plaadi tehnilistele andmetele.

Kas 16 mm kihtplastik on alati parem kui 10 mm?

Mitte tingimata. 16 mm ja 10 mm plaadid on erineva paksuse ja konstruktsiooniga ning nende omadused erinevad.
Õige valik sõltub sellest, millist konstruktsiooni ja kasutusotstarvet planeerid.

Kas paksem kihtplastik tähendab, et karkassi võib teha hõredama?

Paksem materjal ei tähenda automaatselt, et karkassi võib teha suvaliselt hõredamaks. Lubatud tugede vahekaugus sõltub
konkreetsest plaadist ja konstruktsioonile mõjuvast koormusest. Karkassi samm tuleb valida vastavalt konkreetse materjali
tehnilistele andmetele ja koormustabelile.

Mis vahe on 16 mm 3R ja 5X kihtplastikul?

Need on erineva sisemise struktuuriga 16 mm kihtplastikud. Konstruktsioon mõjutab plaadi tehnilisi omadusi,
sealhulgas selle jäikust, kaalu, soojapidavust ja valguse hajumist. Floyd.ee valikus on erineva struktuuriga 16 mm kihtplastikuid.

Kas paksem kihtplastik peab paremini sooja?

Paksematel kihtplastikutel on üldjuhul parem soojapidavus. Konkreetsete plaatide võrdlemisel tasub vaadata U-arvu,
sest ainult paksuse järgi ei saa erinevate struktuuridega plaate täpselt võrrelda.

Kas kihtplastik peab vastu rahele?

Polükarbonaat on löögikindel materjal, kuid väga tugeva rahe korral ei saa plaadi kahjustumist või purunemist välistada.
Plaadi vastupidavus sõltub konkreetsest tootest, selle konstruktsioonist ja löögi tugevusest.

Kui suured on kihtplastiku plaadid?

Tootja andmetel on tavapärased tahvlite mõõdud 2100 × 6000 mm ja 2100 × 7000 mm.
Alates 16 mm paksusest on saadaval ka 1200 või 1230 mm laiuseid plaate. Konkreetse mõõdu saadavus sõltub tootest.

Milliseid kihtplastiku paksusi Floyd.ee pakub?

Floyd.ee valikust leiad kihtplastikut 4, 6, 8, 10, 16, 25 ja 32 mm paksuses.
Kõik mõõtude ja värvide kombinatsioonid ei pruugi olla e-poes alati saadaval.

Milliseid värve floyd.ee pakub?

Floyd.ee e-poe valikus on kirgas ja pronks kihtplastik. Projektimüügiga on võimalik pakkuda ka valget kihtplastikut.

Kas kihtplastikule saab osta ka profiile?

Jah. Floyd.ee valikus on kihtplastiku jaoks muu hulgas H- ja U-profiile ning otsateipe.
Paigaldamisel tuleb kasutada konkreetsele plaadile ja konstruktsioonile sobivaid tarvikuid.

Floyd.ee kihtplastik

Floyd.ee valikust leiad polükarbonaadist kihtplastikut 4, 6, 8, 10, 16, 25 ja 32 mm paksuses ning erineva struktuuri ja värviga variante.

Lisaks plaatidele leiad valikust ka H- ja U-profiilid, otsateibid ning muud paigaldustarvikud,
et vajalikud materjalid saaks ühe lahendusena kokku panna.

Kõik mõõtude ja värvide kombinatsioonid ei pruugi olla e-poes alati saadaval.
Kui otsid konkreetset mõõtu või paksust, kontrolli Floyd.ee e-poe valikut või küsi toote saadavust.

 info@floyd.ee |  +372 60 800 95 

Leia omale sobiv materjal

Kasulik jätkulugemine

Kui alles mõtled, mida kõike kihtplastikust ehitada saab, vaata artiklit „Mida kõike saab ehitada kihtplastikust?“

Kui materjal on välja valitud, vaata enne paigaldamist ka „Kihtplastiku paigaldamine“ – seal käsitleme muu hulgas UV-kaitsega külje õiget
paigaldamist, plaadi otste sulgemist, profiile ja kinnitamist.

Back to list
Varasemad Mida kõike saab ehitada kihtplastikust?