Haaberstis 16-korruselises majas elav Svetlana sorteerib pisikeses korteris eraldi olmeprügi, paberit, plasti, klaasi ja biojäätmeid. Sorteerimist alustas ta aastaid tagasi peamiselt keskkonnale mõeldes.

“Väikeses köögis on vähem ruumi, seetõttu mul on eraldi paberikast koridoris ja siis plasti rõdul sorteerime. Aga on tehtud, muud valikut ei ole,” ütles Svetlana.

2023. aasta aprillist peavad niimoodi jäätmeid sorteerima peaaegu kõik tallinlased.

“Siiamaani oli kohustuslik biojäätmete konteiner kõikidel hoonetel alates kümne korteriga ühistust. Ehk siis nendel, kellel oli alla kümne korteriga ühistu või väiksem maja, üldjoones ei olnud. On ka erandeid, aga kindlasti puudutab see tuhandeid tallinlasi,” rääkis abilinnapea Joosep Vimm.

Kohustus ei kehti eramutele ja paarismajadele, kus biojäätmeid kompostitakse kohapeal. Järelevalve jääb linna kanda.

“Eelkõige üritame positiivsete meetmetega inimesi suunata sellele, aga loomulikult, järelevalvet tuleb teostada. Järelevalve kohustus on kõigil jäätmevedajatel ka. Nad kontrollivad, mis seal konteineris sees on,” ütles Vimm.

Mitmekordse rikkumise avastamisel on võimalik ka rahatrahv.

2020. aasta sorteerimisuuringus selgus, et Tallinnas kogutud segaolmejäätmed sisaldasid biojäätmeid ligi 27 protsenti ja pakendijäätmeid 36 protsenti. Seega on eraldi sorteerides võimalik segaolmejäätmete kogust vähendada.

“Biojäätmete eraldi korjamine on vajalik kahel põhjusel: esiteks, biojäätmed ise on hea ressurss. Nendest on võimalik teha nii komposti kui ka näiteks biogaasi ja biogaas on väga hea loodussõbralik energiaallikas meile. Teiseks, biojäätmed segaolemejäätmete seas põhjustavad selle, et nende segaolmejäätmetega endaga ei ole väga palju midagi head pihta hakata,” selgitas Vimm.